25. JUUBELIKONVERENTS “EESTI PEREKOND MUUTUVAS MAAILMAS”

Eesti Pereteraapia Ühing (EPTÜ) tähistas 25. aastapäeva juubelikonverentsiga 25. mail 2016.

Konverentsil käsitleti perekonna olukordi ja temaatikad erinevatest vaatepunktidest lähtuvalt. Konverentsil osalejatele, kellest 92 spetsialisti olid EPTÜ liikmed ja 66 inimest peredega töötavad spetsialistid, anti ülevaade EPTÜ tegevusest ja ajaloost, hommikupoolik jätkus Liina Kersna ettekandega perevägivalla olukorra kohta Eestis ja peaesineja John Hjarsø Mortenseni loenguga Imago suhteteraapia põhimõtetest, turvalisest ühendusest paartnerite vahel ning kontakti loomisest.

Pärast lõunat jagunesid osalejad kolme töötuppa vastavalt oma valikule. Valida oli töötubade: “Dialoog laste nimel”, “Lapse elukorraldus kärgperes” ja “Tunnetekeskne paariteraapia – turvalise läheduse poole” vahel.

EPTÜ ja konverentsil osalejatele saatis oma tervitused ka sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna:

Head sõbrad ja partnerid,

Eesti Pereteraapia Ühing on pikki aastaid olnud Sotsiaalministeeriumile usaldusväärseks partneriks.
Teie ridadesse kuuluvad Eesti tunnustatuimad terapeudid, kel lisaks kodumaal omandatud haridusele on ka rikkalik välismaine koolituse ja praktika pagas. Elu on ettearvamatu ning teel on takistusi, mida me keegi ei oska ette näha. Vahel on selleks pettumus kaaslases, pereliikme kaotus või raske haigus, vahel võtab töö meist liiga suure tüki. Tänu teie tegevusele on paljud pered leidnud end raskuste kiuste taas üles. Vahel saavad paarid taas kokku; teinekord lähevad lahku, ent suudavad jääda sõpradeks. Laste jaoks on oluline kasvada rahumeelses õhkkonnas, ükskõik, mis suhtevormi vanemad valisid.

Sotsiaalministeerium väärtustab Eesti inimese vaimset tervist. Anname enda poolt palju, et toetada spetsialiste erinevates haiglates ning mittetulundusühingutes nõu ja jõuga. Teie ühingu liikmed on oma ekspertiisiga kaasatud strateegiate ja eelnõude väljatöötamisse, koolitusprogrammide ja kampaaniate korraldamisse, võtnud sõna meedias ning mis kõige olulisem – aidanud abivajajaid – perekonda enda vastas diivanil.

Panustate üheaegselt kliinikutes ja haiglates, erapraksistes ja kohalikes omavalitsustes ning igapäevatöö kõrvalt olete toeks ka partneritele lastekaitse-, tervise- ja õigussüsteemis. Tark on see, kes oma tarkust endale ei hoia. Pereteraapia Ühing on väga väärikas vanuses, ent energiast pakatav. Kuuleme Sotsiaalministeeriumis aina uutest projektidest, mida ühingu liikmed ette võtavad ning elame teile kaasa.

Palju tervist ja jõudu!
Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna

Lisaks on võimalik lugeda Tiina Jõgeda artiklit kuuldust ja kogetust: http://ekspress.delfi.ee/elu/onne-valem-kellele-kassid-jaavad?id=74677877

Konverentsi pilte saab näha siit: https://flic.kr/s/aHskBML6Fm

Konverentsile järgneval nädalal saadeti osalejatele tagasiside küsimustik, millele vastas 158 osalejast 80. Vastajatest 39 inimest olid EPTÜ liikmed ja 41 inimest mitteliikmed. Tagasiside andsid 26 pereterapeuti, 18 psühholoogi, 2 sotsiaalpedagoogi, 6 sotsiaaltöötajat, 8 lastekaitsetöötajat, lisaks veel paarisuhteterapeut, psühhiaater, sotsiaalministeeriumi ametnik, terviseedenduse valdkonna ametnik, koolitaja, treener, psühhoterapeut ja vandeadvokaat.

Osalejad hindasid ettekandeid 68% ulatuses “täiesti asjakohaseks ja aktuaalseks”, 22,5% arvasid seda “enamalt jaolt” ning 0,5% vastasid, et ettekanded olid “keskmiselt asjakohased ning aktuaalsed”. Liina Kersna ettekandele antud tagasiside näitas, et 32% hindasid seda “väga heaks”, 30% “heaks” ja 11% “suurepäraseks”. 11% vastajatest täpsustasid kommentaaridega oma hinnanguid: “Tuli nähtavale riikliku taseme nägemus”, “Poliitiku kaasamine oli positiivne”, “Liina Kersna süsteemse lähenemise teadlikkuse avalikult küsitlemine jättis negatiivse mulje”. John Hjarsø Mortenseni loengule andsid 50% osalejatest hinnangu “suurepärane”, 35% “väga hea”, 10% “hea”, 3% “rahuldav” ning üks osaleja vastas, et tema ametist lähtuvalt “ei olnud see loeng teadmisi toetav”.

Töötubade puhul vastas koguni 82,5% osalejatest, et “teemad olid asjakohased ja aktuaalsed”, 15% pidas töötubasid “enamalt jaolt aktuaalseteks ja asjakohasteks”.

80 inimest andsid tagasisidet küsimusele, mida spetsialistid kavatsevad oma edasises töös kasutada. Valdavalt toodi välja, et nt. hakkan kasutama IMAGO ja EFT uusi teadmisi, plaanin saata “Dialoog laste nimel” koolitusele oma lahku minemas või lahutatud kliente, võtan kasutusele John Mortenseni loengust roomaaju selgitust, eneseanalüüsi mõtteid, kärgperedega lähenemise kohta uusi oskuseid, kontakti olemus, statistika Kersna loengust, ideid kuidas aidata arendada “Dialoog laste nimel” programmi, koostöö mõtted “Dialoog laste nimel”, ideid, kuidas luua turvalist lähisuhet.

57% küsitletutest vastasid, et konverents toetas “täiesti” teadmiste arendamist pereteraapia kasutamise võimalustest, 33,8% vastasid, et “enamalt jaolt”, 7,5% arvasid, et konverents toetas teadmiste arendamist pereteraapia kasutamise võimalustest “keskmiselt”.

Küsimusele, kas toimunud ürituse tegevused aitasid pereterapeutide ja peredega töötavate spetsialistide erialasele arengule kaasa, vastas 65% “täiesti”, 25% “enamalt jaolt” ja 8,8% “keskmiselt”. Veel taheti teada, kas toimunud ürituse tegevused toetavad pereterapeutide ja peredega töötavate spetsialistide koostöövõrgustiku tugevdamist ning laiendamist. Sellele vastas 45% osalejatest “täiesti”, 36,2% “enamalt jaolt”, 11% “keskmiselt”, 3,8% “pigem mitte” ja 3% “muu”.

Väga oluliseks peame ka vastuseid, mis andsid informatsiooni selle kohta, mis võiks olla nii ettekannete kui ka töötubade puhul edaspidi teisiti ja/või millised võiksid olla järgmised käsitletavad teemad? See mis võiks paremini olla öeldi: “Palun andke ruumi aruteluks.”, “Kuidas viia riigijuhtide teadvusse meie töö tähtsus ja vajalikkus?”, oli ka paar etteheidet, et Liina Kersnat küsitleti, kuna ta ei ole ju erialainimene ja samas leiti, et on positiivne see küsitlus, kuna nii saab algatada riikliku tasandiga koostööd. Peamiselt vastati, et kõik oli suurepärane ja oluline, et konverents sisaldaks ettekandeid ja töötube, mis on praktilised. Soovitati teha konverentsil miskit ka sotsialiseerumiseks, et tuleks selgemini nähtavale, kes konverentsist osa võtavad. Paluti ka seda, et päev oleks töötubade arvelt pikem.

Järgnevate koolituste teemadeks esitati mitmeid ettepanekuid. Muuhulgas toodi välja soovi hankida teadmisi tööst peredega, kus on teismelised ja/või lapsed; alkoholsõltlastest ja muudest sõltuvushäiretest; vägivallast; kroonilistest, ravimatutest haigustest; lahutustest ja lahkuminevatest peredest; uutest arengutest pereteraapias; terapeudi töös ettetulevatest raskustest ja nende ületamisest. Veel taheti enam teada paariteraapiast, seksuaalteraapiast paaridele, seksuaalsusest, seksi käsitlemisest pereteraapias ja paariteraapias. Paar osalejat esitasid soovi osaleda Esther Pereli töötoas. Töö vanematega, kes ei ole motiveeritud koostööks. Arstide ja psühhiaatrite roll võrgustikutöös ja koostöö parandamise võimalused pereterapeutidega. Paariteraapia, pereteraapia kriisis peredega. Analüütiline pereteraapia. Imago vallalistele. Perekonstellatsioonid. Lein ja kaotused, traumaatilised sündmused peredega töö kontekstis. Kaugsuhe. Arusaamine lapse arengust, kiindumussuhte teemad. Pereteraapia koostöö teiste psühhoterapeutidega, psühholoogidega.

Aitähh!

EPTÜ juhatus

Koolitus „Dialoog laste nimel“ on mõeldud vanematele, kellel on käsil või seljataga keeruline lahkuminek ja nad ei suuda lapsi puudutavates küsimustes omavahel kokkuleppele jõuda. Koolituse eesmärgiks on õpetada lahutavatele või lahku läinud vanematele omavahelist pingevaba suhtlemist selleks, et nende lapsed saaksid kasvada turvalises keskkonnas.

“Dialoog laste nimel” on tõhus lahkuminekuga seotud suhtlemisprobleeme käsitlev koolitusprogramm. Koolitus koosneb vanematele ja nende lastele mõeldud kaheksast kahe tunni pikkusest grupikohtumisest, ühest võrgustikukohtumisest ja kahest eelintervjuust. Grupikohtumistel peavad osalema mõlemad vanemad ja nende ühised lapsed. Koolitus kestab kolm kuud.
Lapsevanemad ja lapsed kohtuvad samal ajal eraldi grupis. Lapsed saavad oma grupis loovate tegevuste ja mängu abil väljendada oma tundeid ja mõtteid seoses vanemate tülidega. Lapsevanemad õpivad üksteist toetades oma mittetoimivaid suhtlemismustreid mõistma ja muutma. Ühte gruppi võetakse kuni 12 lapsevanemat.

Vanemate õppeprotsessi fookus on lastele turvalise kasvukeskkonna loomine, mis saavutatakse vanemate omavahelist suhtlemist muutes. Grupikohtumistel toimuvad arutelud keskenduvad peamiselt vanemaks olemisele, mitte paarisuhtele.

ALGAVAD KOOLITUSED:
​
TALLINNA GRUPP 2018 SÜGIS – uude gruppi registreerimine avatud
Ühte gruppi võetakse kuni 12 lapsevanemat. Osalemissoovist saab märku anda registreerumisvormi täites. Registreerumisvormi peavad täitma mõlemad lapsevanemad individuaalselt. Pärast registreerumisvormi täitmist võetakse teiega ühendust ning täpsustatakse edasised sammud.

Tallinnas on ühe 2 tunnise kohtumise tasuks 25€ lapsevanema kohta (Programmi kogumaksumus on 200€ lapsevanema kohta. See sisaldab programmi läbiviimist, võrgustikukohtumist, kohvipause ja töövahendeid). Osalemistoetuse osalise kompenseerimise sooviga tasub kindlasti ühendust võtta kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajaga.

LÕUNA-EESTI GRUPP 2018 – uude gruppi registreerimine avatud
Ühte gruppi võetakse kuni 12 lapsevanemat. Osalemissoovist saab märku anda registreerumisvormi täites. Registreerumisvormi peavad täitma mõlemad lapsevanemad individuaalselt. Pärast registreerumisvormi täitmist võetakse teiega ühendust ning täpsustatakse edasised sammud. ​

Lõuna-Eestis on ühe 2 tunnise kohtumise tasuks 25€ lapsevanema kohta (Programmi kogumaksumus on 200€ lapsevanema kohta. See sisaldab programmi läbiviimist, võrgustikukohtumist, kohvipause ja töövahendeid). Osalemistoetuse osalise kompenseerimise sooviga tasub kindlasti ühendust võtta kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajaga.

TARTU GRUPP 2018 SÜGIS – uude gruppi registreerimine avatud
Algab sügisese grupi komplekteerimine. Grupi tegevust toetab Tartu Linnavalitsus.
Ühte gruppi võetakse kuni 12 lapsevanemat. Osalemissoovist saab märku anda registreerumisvormi täites. Registreerumisvormi peavad täitma mõlemad lapsevanemad individuaalselt. Pärast registreerumisvormi täitmist võetakse teiega ühendust ning täpsustatakse edasised sammud.
Gruppi oodatakse osalema Tartu linna elanikke.
Iga täiskasvanu omaosalus grupis osalemiseks on 50 eurot, ülejäänu tasub Tartu linn.
Registreerimine eelintervjuudele ja täiendav info:
E-mail: teele@katriito.ee
Telefon: +37253400096
Lisainfo: http://katriito.ee/koolituskeskus/dialoog-laste-nimel

PÄRNU GRUPP 2018 SÜGIS – uude gruppi registreerimine avatud
Ühte gruppi võetakse kuni 12 lapsevanemat. Osalemissoovist saab märku anda registreerumisvormi täites. Registreerumisvormi peavad täitma mõlemad lapsevanemad individuaalselt. Pärast registreerumisvormi täitmist võetakse teiega ühendust ning täpsustatakse edasised sammud.

Pärnus on ühe 2 tunnise kohtumise tasuks 25€ lapsevanema kohta (Programmi kogumaksumus on 200€ lapsevanema kohta. See sisaldab programmi läbiviimist, võrgustikukohtumist, kohvipause ja töövahendeid). Osalemistoetuse osalise kompenseerimise sooviga tasub kindlasti ühendust võtta kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajaga.
Eelintervjuud: 28.08 ja 29.08

Grupikohtumised toimuvad: 4.09, 18.09, 2.10, 16.10, 30.10, 13.11, 27.11, 11.12
Osalemissoovi korral palume ühendust võtta telefonil +372 53 830 017 või saata e-mail aadressile dialooglastenimel@gmail.com

Lisainfo programmi kohta www.dialooglastenimel.ee

Eesti Pereteraapia Ühingu eestvedamisel toimub 2015. aasta Arvamusfestivalil Paides kaks diskussiooni, mis natuke erineval moel soovivad juhtida tähelepanu Eesti perede suhtlemisprobleemidele.
Arutelu pealkirjaga „Vaimustus ja viin ja viha – emotsioonid Eesti peredes“ keskendub eestlaste emotsioonidele. Riina Raudne Terve Eesti sihtasutusest, Riigikogu liige Viktoria Ladõnskaja ja psühholoog Jorgen Matsi võtavad vahetada mõtteid selle üle, kuidas Eesti pered võiks õppida tunnetega toime tulema nii, et vähem oleks liigset alkoholitarbimist ja perevägivalda ning kas kuidagi on sellega seotud eestlastele väidetavalt omane komme oma tundeid pigem alla suruda.

Teisel arutelul pealkirjaga „Virtuaalist ja vanaemadest, koolist rääkimata – kus peaksid noored suhtlemist ja suhteid õppima?“ diskuteerivad TÜ religioonipsühholoogia professor Tõnu Lehtsaar, SA Innove hariduse tugiteenuste agentuuri juht Margus Tõnissaar ning pereterapeut ja paarisuhtekoolitaja Rena Pent teemal, kust ja kuidas saavad tänapäeva noored suhtlemise ja suhete loomise oskusi üldse omandada. Interneti üha suurenev osatähtsus ja uued suhtlemisviisid teevad vanematel põlvkondadel keeruliseks noortele nõuandmise, keerulisi suhteolukordi tuleb ette aga ka virtuaalmaailmas.

Arutelusid modereerib pereterapeut ja psühholoog Kätlin Konstabel

Kõik me oleme kunagi lapsed olnud, paljudel meist on lapsed ja on loomulik, et laste probleemid lähevad meile korda, me kõik püüame omal moel neid lahendada. Paraku ei piisa sellest, kui probleemiga tegeleda palju ja sellest rääkida palju – tähtis oleks tegeleda ja rääkida nii, et lapsed abi saaks.

Eesti Pereteraapia Ühing ja Eesti Koolipsühholoogide Ühing on väga mures, et laste probleemide käsitlemine meedias ja ühiskonnas laiemalt kipub keskenduma vaid lapsele ja just tema vastuvõetamatule käitumisele.
Ei osata näha last ümbritsevat süsteemi tervikuna ja unustatakse ära, et enamasti on lapse probleem signaal selle kohta, et midagi teda ümbritsevas keskkonnas on viltu. Tegelikult ei vaja abi ainult laps vaid ka teda ümbritsevad inimesed – tuleb vaid osata neid märgata.

Laste teemade eetiline käsitlemine meedias ei peaks piirduma sellega, et muudetakse lapse nime ja varjatakse nägu. Liiga tihti ollakse valmis – olgu siis publikuhuvi lootuses või must-valge maailmanägemise tõttu – lapsi sildistama „halbadeks“ või lausa „loomastunuteks“.

Liiga tihti unustatakse ka, et isegi väga probleemse käitumisega laps on tegelikult hädas ja õnnetu laps, kes püüab lihtsalt kuidagi maailmas hakkama saada.

Olgu lapsel tõsine käitumishäire või muu mure, olgu see suure või väikese geneetilise komponendiga – meie ülesanne peaks olema last mõista ja meeles pidada, et ükskõik milline laps vajab esmajoones armastust ja turvatunnet. Turvatunnet annab lapse kuulamine, piiride seadmine, lapsele ümbritseva maailma reeglite selgeks tegemine ning see on lapsevanemate ja kõigi teiste last ümbritsevate täiskasvanute vastutus.

Laste sildistamise ja karistamise asemel peame esmalt üritama mõista, mis toimub lapse ümber, peresuhetes ja teda ümbritsevas keskkonnas laiemalt. Laps on selle süsteemi nõrgim lüli, tal on kõige vähem võimalusi olukorda muuta. Tuleb ilma süüdistamata analüüsida, kuidas olukord selliseks on kujunenud ja kuidas terve süsteem saaks mõtestatult üheskoos töötada selles suunas, et laps oleks rõõmus ja hästi toimetulev. Ja selleks, et laps oleks õnnelik, peab toetama eelkõige peret. Laps ei saa olla õnnelik, kui tema perekond on õnnetu.

Aastal 2015 on Eestis olemas palju häid laste vaimse tervise spetsialiste – psühhiaatreid, lastepsühholooge, koolipsühholooge, pereterapeute, nõustajaid – puudu on vaid korrastatud ja lapse probleeme laiemalt käsitlevast vaatest, mis tagaks võimaluse õige ajal adekvaatset abi saada. Ei ole normaalne, et mures vanemad peavad lapse probleemide pärast pöörduma meedia poole, sest muud lootust abi saada enam pole. Ei ole piisav, kui spetsialistid kutsutakse kohale vaid ekstreemsetel juhtudel, kui on vaja „tulekahju kustutada“ – vajalik on välja töötada süsteem, kus probleemidele reageeritaks oluliselt varem.

Selleks kutsume nii meediaväljaandeid kui ka kõiki otsustajaid riigi ja kohalike omavalitsuste tasandil kaasa mõtlema ja tegutsema selles suunas, kuidas varem märgata ja toetada lapsi ning nende peresid nii, et meedias oleks rohkem põhjust rääkida õnnelikest lastest.

Eesti Pereteraapia Ühing

Eesti Koolipsühholoogide Ühing