Kõik EPTÜ'i postitused

Kutse osalema koolitusprogrammis „Dialoog laste nimel”

Koolitus „Dialoog laste nimel“ on mõeldud vanematele, kellel on käsil või seljataga keeruline lahkuminek ja nad ei suuda lapsi puudutavates küsimustes omavahel kokkuleppele jõuda. Koolituse eesmärgiks on õpetada lahutavatele või lahku läinud vanematele omavahelist pingevaba suhtlemist selleks, et nende lapsed saaksid kasvada turvalises keskkonnas.

“Dialoog laste nimel” on tõhus lahkuminekuga seotud suhtlemisprobleeme käsitlev koolitusprogramm. Koolitus koosneb vanematele ja nende lastele mõeldud kaheksast kahe tunni pikkusest grupikohtumisest, ühest võrgustikukohtumisest ja kahest eelintervjuust. Grupikohtumistel peavad osalema mõlemad vanemad ja nende ühised lapsed. Koolitus kestab kolm kuud.
Lapsevanemad ja lapsed kohtuvad samal ajal eraldi grupis. Lapsed saavad oma grupis loovate tegevuste ja mängu abil väljendada oma tundeid ja mõtteid seoses vanemate tülidega. Lapsevanemad õpivad üksteist toetades oma mittetoimivaid suhtlemismustreid mõistma ja muutma. Ühte gruppi võetakse kuni 12 lapsevanemat.

Vanemate õppeprotsessi fookus on lastele turvalise kasvukeskkonna loomine, mis saavutatakse vanemate omavahelist suhtlemist muutes. Grupikohtumistel toimuvad arutelud keskenduvad peamiselt vanemaks olemisele, mitte paarisuhtele.

ALGAVAD KOOLITUSED:

TALLINNA GRUPP 2018 SÜGIS – uude gruppi registreerimine avatud
Ühte gruppi võetakse kuni 12 lapsevanemat. Osalemissoovist saab märku anda registreerumisvormi täites. Registreerumisvormi peavad täitma mõlemad lapsevanemad individuaalselt. Pärast registreerumisvormi täitmist võetakse teiega ühendust ning täpsustatakse edasised sammud.

Tallinnas on ühe 2 tunnise kohtumise tasuks 25€ lapsevanema kohta (Programmi kogumaksumus on 200€ lapsevanema kohta. See sisaldab programmi läbiviimist, võrgustikukohtumist, kohvipause ja töövahendeid). Osalemistoetuse osalise kompenseerimise sooviga tasub kindlasti ühendust võtta kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajaga.

LÕUNA-EESTI GRUPP 2018 – uude gruppi registreerimine avatud
Ühte gruppi võetakse kuni 12 lapsevanemat. Osalemissoovist saab märku anda registreerumisvormi täites. Registreerumisvormi peavad täitma mõlemad lapsevanemad individuaalselt. Pärast registreerumisvormi täitmist võetakse teiega ühendust ning täpsustatakse edasised sammud. ​

Lõuna-Eestis on ühe 2 tunnise kohtumise tasuks 25€ lapsevanema kohta (Programmi kogumaksumus on 200€ lapsevanema kohta. See sisaldab programmi läbiviimist, võrgustikukohtumist, kohvipause ja töövahendeid). Osalemistoetuse osalise kompenseerimise sooviga tasub kindlasti ühendust võtta kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajaga.

TARTU GRUPP 2018 SÜGIS – uude gruppi registreerimine avatud
Algab sügisese grupi komplekteerimine. Grupi tegevust toetab Tartu Linnavalitsus.
Ühte gruppi võetakse kuni 12 lapsevanemat. Osalemissoovist saab märku anda registreerumisvormi täites. Registreerumisvormi peavad täitma mõlemad lapsevanemad individuaalselt. Pärast registreerumisvormi täitmist võetakse teiega ühendust ning täpsustatakse edasised sammud.
Gruppi oodatakse osalema Tartu linna elanikke.
Iga täiskasvanu omaosalus grupis osalemiseks on 50 eurot, ülejäänu tasub Tartu linn.
Registreerimine eelintervjuudele ja täiendav info:
E-mail: teele@katriito.ee
Telefon: +37253400096
Lisainfo: http://katriito.ee/koolituskeskus/dialoog-laste-nimel

PÄRNU GRUPP 2018 SÜGIS – uude gruppi registreerimine avatud
Ühte gruppi võetakse kuni 12 lapsevanemat. Osalemissoovist saab märku anda registreerumisvormi täites. Registreerumisvormi peavad täitma mõlemad lapsevanemad individuaalselt. Pärast registreerumisvormi täitmist võetakse teiega ühendust ning täpsustatakse edasised sammud.

Pärnus on ühe 2 tunnise kohtumise tasuks 25€ lapsevanema kohta (Programmi kogumaksumus on 200€ lapsevanema kohta. See sisaldab programmi läbiviimist, võrgustikukohtumist, kohvipause ja töövahendeid). Osalemistoetuse osalise kompenseerimise sooviga tasub kindlasti ühendust võtta kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajaga.
Eelintervjuud: 28.08 ja 29.08

Grupikohtumised toimuvad: 4.09, 18.09, 2.10, 16.10, 30.10, 13.11, 27.11, 11.12
Osalemissoovi korral palume ühendust võtta telefonil +372 53 830 017 või saata e-mail aadressile dialooglastenimel@gmail.com

Lisainfo programmi kohta www.dialooglastenimel.ee

25. JUUBELIKONVERENTS “EESTI PEREKOND MUUTUVAS MAAILMAS”

25. JUUBELIKONVERENTS
“EESTI PEREKOND MUUTUVAS MAAILMAS”

Eesti Pereteraapia Ühing tähistab 25. aastapäeva ja kutsub Teid juubelikonverentsile Swiss Hotelli konverentsikeskusesse 26. mail 2016.

Peaesineja John Hjarsø Mortensen

John Hjarsø Mortensen on kliiniline psühholoog ja süsteemne pereterapeut. Tal on pikajaline töökogemus paariterapeudi, koolitaja, superviisori ja Imago treenerina. John on IRI rahvusvahelise Imago terapeutide ühingu liige, töötab Imago suhteterapeudi ja treenerina Taanis, Rootsis, Türgis ja Ameerikas ning annab paarisuhte psühholoogia alaseid loenguid Taanis, Kopenhaageni Ülikoolis.

John Hjarsø Mortenseni loengu fookus on perekondadel, kes kogevad pikaaegset traumaatilist suhete lagunemist ning kelle lapsed on perepingetesse kaasatud. Mortenseni meetod annab põhjaliku ülevaate teraapiast, mis toimib lahutatud paaride, lagunevate paarisuhete ja hirmutavate lahutuste puhul. Pidades silmas seda, mida teame kaasaegse neuropsühholoogia ja psühhoteraapia uuringutest, annab John kokkuvõtva ülevaate sellest, milline on efektiivne teraapia paaridele enne arvatavat lahutust ja peale seda, kui lahutus on nende uus reaalsus. John tutvustab Imago-suhteteraapiale baseeruvat suunda, mille puhul õpetatakse paaridele, kuidas on võimalik konfliktsetes olukordades kokku hoida ning vähendada negatiivset reaktiivsust teineteise suhtes, kasutades selleks dialoogi ja sügavat omavahelist ühenduse loomist. Mortenseni loeng toimub inglise keeles, tõlge eesti keelde.

Juubelikonverentsi päevakava:

09:30-10:00 Hommikukohv ja registreerimine
10:00-10:10 Avasõnad
10:10-10:30 Ettekanne “Eesti perekond muutuvas maailmas”
10:30-10:45 EPTÜ 25 aastat
10:45-11:15 Kerge paus
11:15-13:15 Peaesineja John Hjarsø Mortensen (sünkroontõlge eesti keelde)
13:15-14:00 Lõuna
14:00-15:30 Töötoad
15.30-16:00 25. Juubeliaasta tort ja šhampus

Pealelõunal on võimalik valida kolme erineva töötoa vahel:

Töötuba 1. “Dialoog laste nimel”

Programm “No Kids in the Middle” on välja töötatud peredele, kes peale lahutust või lahku minemist ei suuda vanemlikul tasandil koostööd teha ning tänu sellele on nende lapsed tõmmatud inetute konfliktide sisse. Programmi eesmärk on see, et vanemate omavaheline süüdistamine lõppeks, koostöö algaks, ning seeläbi saaks lapsed kasvada pingevabas ja tervemas õhkkonnas. Töötoa läbiviijad on läbinud programmi “No Kids in the Middle” väljaõppe ning on alustanud programmi läbiviimist meeskondadena üle Eesti. Töötoa läbiviijateks on paari- ja pereterapeut Marlen Tammsaar-Ojamets ning pereterapeut Monika Koppel.

Töötuba 2. “Lapse elukorraldus kärgperes”

Kärgpere toimimise üks tähtsaim eeldus on lapse vajadusi arvestav elukorraldus. Mis on lapsele parim pärast vanemate lahkuminekut – kas üks põhikodu või jagatud vanemlusega kaasnev kahe kodu süsteem? Töötoa läbiviijateks on pere- ja paariterapeut Tiit Kõnnussaar ning pere- ja paariterapeut Katrin Saali Saul (raamatu “Eluterve kärgpere käsiraamat” autor).

Töötuba 3. “Tunnetekeskne paariteraapia – turvalise läheduse poole”

Tunnetekeskse paariteraapia mudel on hetkel juhtiv tõenduspõhine paariteraapia meetod maailmas. Mudeli tugevuseks on selge kontseptsiooni olemasolu, mis seletab täiskasvanutevahelise armastussuhte olemust ning selles tekkivat suhtestressi. Teraapia aluseks on veendumus, et emotsioonid on paarisuhtes kõige võimsam liikumapanev jõud. Terapeut aitab turvalises teraapiaõhkkonnas partneritel liikuda läbi raskete tunnete uue turvalisema lähedussuhte poole. Tunnetekeskne paariteraapia integreerib endas kogemusliku ning süsteemse lähenemise psühhoteraapias. Töötoas on võimalik nii teoreetiliselt kui ka kogemuslikult tutvuda teraapiamudeliga. Töötoa läbiviijateks on kliiniline psühholoog-psühhoterapeut Siiri Tõniste ning psühholoog-pereterapeut Roman Timofejev.

Konverentsile järgneb 27.– 28. mail Saku Mõisas 2-päevane töötuba “Oskused terapeudile ärevate, konfliktsete paaride puhul”.

Taani pereterapeut ja Imago-suhteterapeut John Hjarsø Mortensen viib töötoas läbi koolituse, kus lisaks teoreetilistele teadmistele saab terapeut juurde oskusi tööks väga kõrge konfliktsusega paaridega. Töötuba toimub inglise keeles ilma tõlketa.

Töötoa päevakava:
27.mai : 10:00-18:00
28.mai: 10:00-16:00

Esimesel päeval teeb John Hjarsø Mortensen ülevaate Imago-suhteteraapia põhimõtetest ja sekkumistest ning esimese päeva teisel poolel võtab suuna, kuidas aidat paare, kellel on suhtes teine-teisega kõrge konfliktsus ja reaktiivsus. Töötuppa on oodatud nii kõik need, kellel on oskused Imago teraapiast, kuid soovivad oma kogemust täiustada ja sügavamaks muuta kui ka inimesed, kes pole seni Imago suhteteraapiaga kokku puutunud.

Teisel päeval omandakse töötoas terapeudile vajalikke oskuseid – kuidas terapeudina sessioonil säilitada oma kese ning jääda rahulikuks ja neutraalseks, kui paari võimuvõitluses lahvatab konflikt, mis tundub kontrolli alt väljuvat. John õpetab Imago tehnikaid, mis aitavad terapeudil tuua kõrge ärevusega ja vihasse takerdunud paari tagasi dialoogi. Tutvustus, praktilised harjutused ja näidisesitlus aitavad töötoast kaasa võtta oskused, mida saate kasutada ka oma igapäevatöös paaridega, et aidata neil arendada ja säilitada armastust ja ühtekuuluvuse tunnet.

Tavahind osalemiseks:
Konverentsi osalustasu 50€
2-päevane töötuba Saku Mõisas 170€ (ööbimisega) või 155€ (ööbimiseta).
Saku Mõisa töötoas osalemine vaid ühel päeval 85€
Sooduspakkumine: konverents + 2-päevane töötuba 210€ (ööbimisega Saku Mõisas) või 195€ (ööbimiseta).

Osalustasu EPTÜ liikmele:
Konverentsi osalustasu 25€
2-päevane töötuba Saku Mõisas 135€ (ööbimisega) või 125€(ööbimiseta).
Saku Mõisa töötoas osalemine vaid ühel päeval 70€
Sooduspakkumine: konverents + 2-päevane töötuba 150€ (ööbimisega Saku Mõisas) või 135€ (ööbimiseta).

Koha 2-päevases töötoas kindlustab ettemaks 35€, EPTÜ liikmetele 25€. Ettemaksu saab tasuda Eesti Pereteraapia Ühingu kontole 392200221052201063.

Registreerumine:
Palume huvilistel registreeruda hiljemalt 18.maiks 2016a. Registreerimisvormi leiate siit http://goo.gl/forms/GUsSU8u36p

Küsimuste korral palun pöörduge aadressil pereterapeudid@gmail.com

Uus programm Eestis, abiks peale lahku minemist/lahutust

Programm “No Kids in the Middle” Eestis.

Märtsi esimesel nädalal koolitatakse esimesed üleeestilised meeskonnad, kes hakkavad läbi viima programmi “No Kids in the Middle”, mis tuleb appi nii peredele, kellel on raskuseid enne ja/või peale lahku minemist/ lahutust.

Programm “No Kids in the Middle” on välja töötatud peredele, kes enne ja/või peale lahutust või lahku minemist ei suuda teha koostööd vanemlikult tasandil ning lapsed on tõmmatud inetute konfliktide sisse. Hollandis töötati välja see programm grupitöö meetodina, et konfliktsed lahutatud vanemad õpiksid lõhkuma destruktiivseid mustreid ja püüaks leida uued lahendused pidevalt korduvatele probleemidele. Nende perede lapsed kohtuvad samal ajal eraldi grupis, kus grupijuhtide abiga saavad lapsed tegeleda oma tunnetega läbi tegevuslike meetodite. Grupitöö lõppeb vanemate ja laste gruppide kohtumisega, kus lapsed esitavad vanematele, mida nad on valmistanud neile ja vanemad esitlevad, mida nad on õppinud grupis ja mida nad oma lastele soovivad. Programmi tugevuseks on ka kogukonna kaasamine ja psühhohariduslik toetamine, et tagada lastele turvaline kasvukeskkond (ka siis kui vanemad ei suuda programmist oskusi omandada).

Eestisse koolitatakse viis meeskonda, kes hakkavad gruppe läbi viima. Huvi korral saab rohkem infot emaililt pereterapeudid@gmail.com ning jooskvalt ka siit kodulehelt.

Eesti Pereteraapia Ühing 2015. aasta Arvamusfestivalil

Eesti Pereteraapia Ühingu eestvedamisel toimub 2015. aasta Arvamusfestivalil Paides kaks diskussiooni, mis natuke erineval moel soovivad juhtida tähelepanu Eesti perede suhtlemisprobleemidele.
Arutelu pealkirjaga „Vaimustus ja viin ja viha – emotsioonid Eesti peredes“ keskendub eestlaste emotsioonidele. Riina Raudne Terve Eesti sihtasutusest, Riigikogu liige Viktoria Ladõnskaja ja psühholoog Jorgen Matsi võtavad vahetada mõtteid selle üle, kuidas Eesti pered võiks õppida tunnetega toime tulema nii, et vähem oleks liigset alkoholitarbimist ja perevägivalda ning kas kuidagi on sellega seotud eestlastele väidetavalt omane komme oma tundeid pigem alla suruda.

Teisel arutelul pealkirjaga „Virtuaalist ja vanaemadest, koolist rääkimata – kus peaksid noored suhtlemist ja suhteid õppima?“ diskuteerivad TÜ religioonipsühholoogia professor Tõnu Lehtsaar, SA Innove hariduse tugiteenuste agentuuri juht Margus Tõnissaar ning pereterapeut ja paarisuhtekoolitaja Rena Pent teemal, kust ja kuidas saavad tänapäeva noored suhtlemise ja suhete loomise oskusi üldse omandada. Interneti üha suurenev osatähtsus ja uued suhtlemisviisid teevad vanematel põlvkondadel keeruliseks noortele nõuandmise, keerulisi suhteolukordi tuleb ette aga ka virtuaalmaailmas.

Arutelusid modereerib pereterapeut ja psühholoog Kätlin Konstabel

Eesti Pereteraapia Ühingu ja Eesti Koolipsühholoogide Ühingu avalik pöördumine

Kõik me oleme kunagi lapsed olnud, paljudel meist on lapsed ja on loomulik, et laste probleemid lähevad meile korda, me kõik püüame omal moel neid lahendada. Paraku ei piisa sellest, kui probleemiga tegeleda palju ja sellest rääkida palju – tähtis oleks tegeleda ja rääkida nii, et lapsed abi saaks.

Eesti Pereteraapia Ühing ja Eesti Koolipsühholoogide Ühing on väga mures, et laste probleemide käsitlemine meedias ja ühiskonnas laiemalt kipub keskenduma vaid lapsele ja just tema vastuvõetamatule käitumisele.
Ei osata näha last ümbritsevat süsteemi tervikuna ja unustatakse ära, et enamasti on lapse probleem signaal selle kohta, et midagi teda ümbritsevas keskkonnas on viltu. Tegelikult ei vaja abi ainult laps vaid ka teda ümbritsevad inimesed – tuleb vaid osata neid märgata.

Laste teemade eetiline käsitlemine meedias ei peaks piirduma sellega, et muudetakse lapse nime ja varjatakse nägu. Liiga tihti ollakse valmis – olgu siis publikuhuvi lootuses või must-valge maailmanägemise tõttu – lapsi sildistama „halbadeks“ või lausa „loomastunuteks“.

Liiga tihti unustatakse ka, et isegi väga probleemse käitumisega laps on tegelikult hädas ja õnnetu laps, kes püüab lihtsalt kuidagi maailmas hakkama saada.

Olgu lapsel tõsine käitumishäire või muu mure, olgu see suure või väikese geneetilise komponendiga – meie ülesanne peaks olema last mõista ja meeles pidada, et ükskõik milline laps vajab esmajoones armastust ja turvatunnet. Turvatunnet annab lapse kuulamine, piiride seadmine, lapsele ümbritseva maailma reeglite selgeks tegemine ning see on lapsevanemate ja kõigi teiste last ümbritsevate täiskasvanute vastutus.

Laste sildistamise ja karistamise asemel peame esmalt üritama mõista, mis toimub lapse ümber, peresuhetes ja teda ümbritsevas keskkonnas laiemalt. Laps on selle süsteemi nõrgim lüli, tal on kõige vähem võimalusi olukorda muuta. Tuleb ilma süüdistamata analüüsida, kuidas olukord selliseks on kujunenud ja kuidas terve süsteem saaks mõtestatult üheskoos töötada selles suunas, et laps oleks rõõmus ja hästi toimetulev. Ja selleks, et laps oleks õnnelik, peab toetama eelkõige peret. Laps ei saa olla õnnelik, kui tema perekond on õnnetu.

Aastal 2015 on Eestis olemas palju häid laste vaimse tervise spetsialiste – psühhiaatreid, lastepsühholooge, koolipsühholooge, pereterapeute, nõustajaid – puudu on vaid korrastatud ja lapse probleeme laiemalt käsitlevast vaatest, mis tagaks võimaluse õige ajal adekvaatset abi saada. Ei ole normaalne, et mures vanemad peavad lapse probleemide pärast pöörduma meedia poole, sest muud lootust abi saada enam pole. Ei ole piisav, kui spetsialistid kutsutakse kohale vaid ekstreemsetel juhtudel, kui on vaja „tulekahju kustutada“ – vajalik on välja töötada süsteem, kus probleemidele reageeritaks oluliselt varem.

Selleks kutsume nii meediaväljaandeid kui ka kõiki otsustajaid riigi ja kohalike omavalitsuste tasandil kaasa mõtlema ja tegutsema selles suunas, kuidas varem märgata ja toetada lapsi ning nende peresid nii, et meedias oleks rohkem põhjust rääkida õnnelikest lastest.

 

Eesti Pereteraapia Ühing

Eesti Koolipsühholoogide Ühing