Kõik EPTÜ'i postitused

Eesti Pereteraapia Ühingu ja Eesti Koolipsühholoogide Ühingu avalik pöördumine

Kõik me oleme kunagi lapsed olnud, paljudel meist on lapsed ja on loomulik, et laste probleemid lähevad meile korda, me kõik püüame omal moel neid lahendada. Paraku ei piisa sellest, kui probleemiga tegeleda palju ja sellest rääkida palju – tähtis oleks tegeleda ja rääkida nii, et lapsed abi saaks.

Eesti Pereteraapia Ühing ja Eesti Koolipsühholoogide Ühing on väga mures, et laste probleemide käsitlemine meedias ja ühiskonnas laiemalt kipub keskenduma vaid lapsele ja just tema vastuvõetamatule käitumisele.
Ei osata näha last ümbritsevat süsteemi tervikuna ja unustatakse ära, et enamasti on lapse probleem signaal selle kohta, et midagi teda ümbritsevas keskkonnas on viltu. Tegelikult ei vaja abi ainult laps vaid ka teda ümbritsevad inimesed – tuleb vaid osata neid märgata.

Laste teemade eetiline käsitlemine meedias ei peaks piirduma sellega, et muudetakse lapse nime ja varjatakse nägu. Liiga tihti ollakse valmis – olgu siis publikuhuvi lootuses või must-valge maailmanägemise tõttu – lapsi sildistama „halbadeks“ või lausa „loomastunuteks“.

Liiga tihti unustatakse ka, et isegi väga probleemse käitumisega laps on tegelikult hädas ja õnnetu laps, kes püüab lihtsalt kuidagi maailmas hakkama saada.

Olgu lapsel tõsine käitumishäire või muu mure, olgu see suure või väikese geneetilise komponendiga – meie ülesanne peaks olema last mõista ja meeles pidada, et ükskõik milline laps vajab esmajoones armastust ja turvatunnet. Turvatunnet annab lapse kuulamine, piiride seadmine, lapsele ümbritseva maailma reeglite selgeks tegemine ning see on lapsevanemate ja kõigi teiste last ümbritsevate täiskasvanute vastutus.

Laste sildistamise ja karistamise asemel peame esmalt üritama mõista, mis toimub lapse ümber, peresuhetes ja teda ümbritsevas keskkonnas laiemalt. Laps on selle süsteemi nõrgim lüli, tal on kõige vähem võimalusi olukorda muuta. Tuleb ilma süüdistamata analüüsida, kuidas olukord selliseks on kujunenud ja kuidas terve süsteem saaks mõtestatult üheskoos töötada selles suunas, et laps oleks rõõmus ja hästi toimetulev. Ja selleks, et laps oleks õnnelik, peab toetama eelkõige peret. Laps ei saa olla õnnelik, kui tema perekond on õnnetu.

Aastal 2015 on Eestis olemas palju häid laste vaimse tervise spetsialiste – psühhiaatreid, lastepsühholooge, koolipsühholooge, pereterapeute, nõustajaid – puudu on vaid korrastatud ja lapse probleeme laiemalt käsitlevast vaatest, mis tagaks võimaluse õige ajal adekvaatset abi saada. Ei ole normaalne, et mures vanemad peavad lapse probleemide pärast pöörduma meedia poole, sest muud lootust abi saada enam pole. Ei ole piisav, kui spetsialistid kutsutakse kohale vaid ekstreemsetel juhtudel, kui on vaja „tulekahju kustutada“ – vajalik on välja töötada süsteem, kus probleemidele reageeritaks oluliselt varem.

Selleks kutsume nii meediaväljaandeid kui ka kõiki otsustajaid riigi ja kohalike omavalitsuste tasandil kaasa mõtlema ja tegutsema selles suunas, kuidas varem märgata ja toetada lapsi ning nende peresid nii, et meedias oleks rohkem põhjust rääkida õnnelikest lastest.

 

Eesti Pereteraapia Ühing

Eesti Koolipsühholoogide Ühing

Pädevuskoolitus Tallinnas ja Tartus 2015-2019

Perekonna psühhoterapeutide II ja III astme pädevuskoolitus, 2015 – 2019

Perekonsultatsioonid OÜ-ga seotud PSÜHHOTERAAPIA JA NÕUSTAMISE KOOLITUSKESKUS (koolitusluba nr. 6428HTM) alustab vastuvõttu 2015. a. jaanuaris algavale perekonna psühhoterapeutide II j a III astme pädevuskoolitusele.

Koolituse õppekava on aktsepteeritud Eesti Pereteraapia Ühingu poolt ning seda viib läbi ühingu poolt sertifitseeritud koolitaja Kiira Järv (koolitaja ja superviisor). Koolitavad kogenud pereterapeudid ja koolitajad Siiri Tõniste, Sirje Agan, Monika Koppel ja Jelena Põldsam.

II astme pädevuskoolituse õppekava on jaotatud 3-le õppeaastale. Õppetöö algab 2015. a. jaanuaris ja lõpeb 2017.a. detsembris. Sellele järgneb 2 aastat vältav
koolituse III aste – superviseeritav praktika (2018. – 2019. a).

Esimesel kolmel õppeaastal toimub auditoorne õppetöö 2-päevaste tsüklitena, 10 korda aastas, reeglina tööpäevadel (N ja R) kell 10.00–17.00. Sellele lisandub 6
supervisioonipäeva esimesel õppeaastal ja 8 supervisioonipäeva 2. ja 3. õppeaastal. Auditoorsele õppetööle lisandub töö väikestes gruppides, iseseisev töö kirjandusega ja praktiline töö peredega.

Õppeaasta algab jaanuaris ja lõpeb detsembris.

Koolituse käigus tutvume perekonna psühhoteraapia teoreetiliste alustega ning teeme praktilisi ja arvestuslikke töid.

Teooriaseminaridel käsitleme perekonna psühhoteraapia teooria erinevaid aspekte ja eri koolkondi. Koolitusel me toetume peamiselt M. Boweni, J. Framo  ja  M. Andolfi käsitlustele peresüsteemidest ning S. Minuchini strukturaalsele käsitlusele peredest.

Praktilistel seminaridel harjutame ja rakendame praktiliselt  teooriaseminaridel omandatud mõisteid, mudeleid ja meetodeid. Kasutame arutelusid väikestes gruppides, rollimänge, juhtumianalüüse, vaatleme pereseansse, analüüsime meistrite pereseansside videosalvestusi.

Omapereanalüüsi käigus õpime tundma oma päritoluperekonna lugu ja dünaamikat ning oma praeguses tuumperes toimuvaid protsesse. Meetoditena kasutame genogrammi ja selle põhjal koostatud harjutusi, skulptureerimist, perefotode analüüsi jm.

Supervisiooni käigus analüüsime peredega tehtavat tööd. Meetoditena rakendame juhtumite arutelu, vahetut supervisiooni, videosupervisiooni ja supervisiooni väikestes gruppides.

Arvestuslikeks töödeks on esseed  teooriaseminaridel läbivõetud teemade kohta, referaat vabalt valitud teemal, pereseansside videosalvestused, eksamid esimesel ja teisel õppeaastal loetud kohustusliku kirjanduse põhjal.

Koolitus lõpeb lõputöö ja lõpueksamiga. Lõputöö põhineb 6 pereteraapia juhtumi praktilise töö analüüsil.

Pädevuskoolituse lõputunnistuse saamiseks tuleb sooritada arvestuslikud tööd ning osaleda vähemalt 80% auditoorse õppetöö ja supervisioonipäevadest.

Koolitusel osalemiseks on vajalik…

  • kõrgharidus või selle omandamine meditsiinis, psühholoogias, sotsiaaltöös, pedagoogikas või teoloogias (erandid on võimalikud);
  • pereteraapia algkursuse läbimine;
  • vähemalt kaheaastane kogemus inimestega töötamisel;

Kasuks tuleb…

  • töötamine töökohal, kus pereteraapiat on võimalik oma töös kasutada;
  • töökogemus psühhiaatriliste patsientidega ja/või lastega tervishoiusüsteemis, sotsiaalsfääris, koolis jm.;
  • inglise keele valdamine vähemalt kesktasemel.

Õppemaks.

Õppeaasta õppemaks on 26 õppepäeva eest kokku 1516.67 eurot, millele lisandub käibemaks 20%.

Koolituskulu saab lisada eraisiku tuludeklaratsiooni ning vastavalt tulumaksuseadusele tagastatakse sellest 21 % (TMS § 26, lg2).

Kui hind on ainus koolitusel osalemise takistus, võta ühendust, otsime lahendusi.

Koolitusgrupid avatakse piisava huviliste hulga puhul nii Tartus kui Tallinnas.

2015 õppeaasta koolituspäevad:

22. – 23.01; 19. – 20.02; 19. – 20.03; 23. – 24.04; 21. – 22.04; 11.-12.06.; 17. -18.09; 15. – 16.10; 19. – 20.11; 10. – 11.12.

Lisandub 6 supervisioonipäeva, kuupäevad selguvad hiljem.

Koolitusel osaleda soovijatelt ootame järgmisi dokumente:

  1. Avaldus.
  2. Curriculum vitae.
  3. Pereteraapia sissejuhatava kursuse tunnistuse koopia.
  4. Motivatsioonikirjeldus (essee vormis), kus peaks kindlasti kirjeldama enda pereteraapiast huvitumise lugu, pereteraapia rakendatavust oma praegusel töökohal, pereteraapia rakendamise võimalusi tulevikus, samuti lühidalt kirjeldada läbitud teraapiaid ja oma isikliku elu olukorda käesoleval ajal.

Dokumendid palume saata: kiira@perekonsultatsioonid.ee

Registreerumise tähtaeg: 10. november 2014
Registreerumistasu 45 eurot kanda Perekonsultatsioonid OÜ arveldusarvele: SEB a/a EE521010220106834018

Intervjuu- ja tutvumispäev: 10. detsembril 2014 kell 10-17. Kandideerijate osalemine vajalik kogu päeva vältel.

Lisainfo ja kontakt:
Kiira Järv:  kiira@perekonsultatsioonid.ee,  tel. 52 19 240

Otseviide uudisele Perekonsultatsioonide kodulehel