Ühingust
Eesti Pereteraapia Ühing loodi 1990. aastal eesmärgiga levitada perekonnapsühhoteraapia-alast teadmist Eestis, koolitada ning ühendada olemasolevad pereterapeute.
Tänasel päeval ühendab EPTÜ üle 300 pereterapeudi, kes on läbinud perekonnapsühhoterapeudi väljaõppetsükli (3 aastat põhiõpet + 2 aastat superviseeritud praktikat) ning tegutsevad erinevates valdkondades alates meditsiinist ja sotsiaalsüsteemist kuni eraviisilise teraapiateenuse pakkumiseni.
Perekonnapsühhoteraapia (ehk pereteraapia) on Eestis aktsepteeritud kui tõenduspõhine psühhoteraapia meetod, mida rahastab näiteks Tervisekassa, Sotsiaalkindlustusamet, erinevad kindlustusseltsid ja kohalikud omavalitsused.
Oleme uhked selle üle, et meil on hästi toimiv pereterapeutide koolitussüsteem ning pikaajalise kogemusega terapeudid, kes on alati valmis algajaid kolleege toetama ja superviseerima. Oleme välja andnud eestikeelset perekonnapsühhoteraapia-alast kirjandust ja loonud tugevaid koostöösidemeid tunnustatud pereterapeutidega teistest riikidest. Kuulume rahvusvahelisse Euroopa Pereteraapia Assotsiatsiooni (EFTA), mis ühendab katusorganistasioonina Euroopa riikide Pereteraapia Ühinguid, kus esindame EPTÜ-t ja Eestit: https://efta-nfto.com/about-efta-nfto/member-associations-directory/
Mis on pereteraapia?
Perekonnapsühhoteraapia on laialt levinud psühhoteraapia meetod, mis on suunatud lahendamaks süsteemselt probleeme, mis tekivad inimestel suhtes oma lähedaste ning teiste oluliste inimestega. Traditsiooniliselt on perekonnapsühhoteraapia fookuses pereliikmete omavaheline suhtlemine ning suhete kvaliteet, perekonna erinevad arengukriisid ning nendega toimetulek. Teraapia tulemuseks võib olla näiteks perekonna toimetuleku paranemine, üksteisemõistmise suurenemine, emotsionaalse toetuse jagamine ja saamine pereliikmete poolt, probleemilahendusoskuste paranemine, muutustega kohanemine jne.
Kuidas perekonnapsühhoteraapia toimub?
Perekonnapsühhoteraapia toimub valdavalt vestluse vormis, kus kõigil pereliikmetel on võimalus avameelselt ennast väljendada ning saada ära kuulatud. Pereterapeut kasutab erinevad tehnikaid eesmärgiga tuua muutust pere suhtlemismustritesse, probleemikäsitlusse ning rollijaotusesse.
Teraapiakohtumiste sagedus sõltub probleemi eripärast ja kriitilisusest. Seansid võivad toimuda nii kord nädalas kui ka kord paari kuu kohta. Perekonnapsühhoteraapias võiksid soovituslikult osaleda kõik peres koos elavad või probleemiga seotud inimesed. Vahel saab teraapiat alustada ainult ühe või paari pereliikmega, seegi aitab probleemset olukorda leevendada, sest kui muutub ühe pereliikme käitumine, ei saa jääda muutumata teistegi oma. Terapeut võib peresituatsiooniga tutvumise järel otsustada tegeleda näiteks vaid paarisuhtega.
Pereseansi kestvus on tavapäraselt 60-90 min.
Kes on pereterapeut?
Pereterapeut on psühhoterapeut, kes on läbinud 5 aastase pereteraapia väljaõppe (3 aastat põhiõpet + 2 aastat superviseeritud praktikat). Pereterapeut pakub pereteraapia teenust. Pereterapeudi tegevust tõendab tema aegumatu väljaõppe tunnistus. Iseseisva töökogemusega pereterapeudid saavad taotleda pereterapeudi kutset (tase 7), mille kehtivus on 7 aastat. Pereterapeudi kutsetunnistus on kõige kõrgem pereterapeudi pädevust tõendav tunnistus. Pereterapeudiks saamise eelduseks on magistrikraad või sellel vastav hariduslik kvalifikatsioon, soovitavalt meditsiini-, tervise-, sotsiaal- või haridusteaduse erialal. Kutselise pereterapeudi leiad SIIT.
Pereteraapia õpilane on II astme perekonnapsühhoteraapia pädevuskoolituse väljaõppes tudeeriv inimene, kes omandab teoreetilisi ning praktilisi teadmisi perekonnapsühhoteraapiast. Pereteraapia õpilane võib enda teadmisi peredega töös praktiseerida nimetades enda pakutavat teenust pereteraapia praktikaks.
Superviseeritav pereterapeut on III astme perekonnapsühhoteraapia pädevuskoolituse väljaõppes praktiseeriv pereterapeut, kelle igapäevane töö peredega on kogemustega superviisori poolt juhendatud ning analüüsitud.
Kes võiks pereteraapiast kasu saada?
Perekond võib inimese jaoks olla nii suureks toetuse pakkujaks kui ka mittemõistmisest tulenevaks stressiallikaks ning valutekitajaks. Seega on perekonnapsühhoteraapiast abi kõikidel juhtudel, mil eesmärgiks on peresisese toetuse suurendamine. Igat pereliiget puudutav probleem, mis mõjutab tema suhteid teiste pereliikmetega, on käsitletav perekonnapsühhoteraapias. Õigeaegne sekkumine aitab ära hoida pereliikme patologiseerimise, mis on kerge tekkima kui jätta arvesse võtmata süsteemne käsitlus perekonnast kui tervikust, kus kõik pereliikmed on vastastikuses koosmõjus ning leida sobivaimad probleemilahendused.
Perekonnapsühhoteraapia sobib abistava meetodina nii kriisisituatsioonis kui ka pikemaajaliselt väljakujunenud probleemide lahendamisel. Samuti on meetod kasulik ennetava eesmärgiga vältimaks pereliikmete käitumisprobleeme või psüühilise tervise halvenemist. Perekonnapsühhoteraapiat käsitletakse ka kui üht võimalikku ravimeetodit erinevate psühhiaatriliste häirete esinemise korral.
Enamlevinud probleemvaldkonnad, mille puhul perekonnapsühhoteraapia on osutunud efektiivseks sekkumismeetodiks:
- Psüühilised probleemid, eriti kroonilise kuluga
- Psühhosomaatilised probleemid
- Laste ja teismeliste psüühilised probleemid, aga ka arengulised väljakutsed
- Seksuaalsusega seotud probleemid
- Paarisuhte probleemid, kaasa arvatud lahutusega seotud temaatika
- Perekonna elutsükkel ja arengukriisid
- Vanemlike oskuste puudulikkus
- Kooliprobleemid
- Tööga seotud problemaatika
- Traumaatilised kogemused, kaotused ja lein
Perekonnapsühhoteraapia võimaldab pereliikmetel väljendada oma tundeid turvalises keskkonnas, õppida tundma teiste pereliikmete kogemusi ja arusaamasid, saada teadlikuks teiste vajadustest, leida peres olemasolevaid ressursse ning seeläbi luua muutus oma suhetes ja elus tervikuna.
Sageli esinevad pereprobleemid
- Pere ees seisvate ülesannetega toimetulematus. Nendeks on pereliikmete põhivajaduste (turvalisus, elementaarne hoolitsus, materiaalne kindlustatus) mitterahuldamine. Perekonna koosseisu muutumised ning raskused laste arenguliste vajadustega toimetulemises. Samuti kriisiülesanded, mis tekivad peret ootamatult tabanud olukordades (pereliikme haigus, surm, kodu kaotus jne).
- Suhtlemisraskused. Paljudes teraapiasse pöörduvates peredes on suhtlemisraskused, mis tähendab, et pereliikmete vaheline kommunikatsioon on ebaselge, ebapiisav ning vastuoluline.
- Rolliprobleemid. Tekivad siis, kui peres olulised funktsioonid on ebaõigesti jaotatud või ebapiisavalt täidetud. Tüüpilised on sellisel juhul vanemate vähene autoriteet laste kasvatamisel või nn. vanemlikustatud laps, kelle ülesandeks on kanda näiteks puuduva vanema rolli.
- Käitumise kontrollimise raskused. Tavaliselt teeb peredele muret lapse või laste käitumine, mis võib keeruliste peresuhete tõttu muutuda allumatuks, antisotsiaalseks või agressiivseks.
- Piirid pere allsüsteemide ja liikmete vahel. Terves peres peaksid olema parajalt läbilaskvad piirid abikaasade, vanemate ja laste allsüsteemide vahel. Ebapiisav või liiga seotud suhe pereliikmete vahel, suhtlemisraskused ning käitumise kontrollimise ebaõnnestumine on mõned näited piiride problemaatikast peres.
Kes on pereterapeut
Pereterapeut on terapeut, kes on läbinud 5 aastase pereteraapia väljaõppe (3 aastat teoreetilist õpet + 2 superviseeritud praktika-aastat). Pereterapeut pakub pereteraapia teenust. Pereterapeudi tegevust tõendab tema aegumatu väljaõppe tunnistus. Iseseisva töökogemusega pereterapeudid saavad taotleda pereterapeudi kutset (tase 7), mille kehtivus on 5 aastat. Pereterapeudi kutsetunnistus on kõige kõrgem pereterapeudi pädevust tõendav tunnistus. Pereterapeudiks saamise eelduseks on magistrikraad või sellel vastav hariduslik kvalifikatsioon, soovitavalt meditsiini-, tervise-, sotsiaal- või haridusteaduse erialal. Kutselise pereterapeudi leiad SIIT- kas link kutseregistrisse või meie lehele?
Pereteraapia õpilane on II astme perekonnapsühhoteraapia pädevuskoolituse väljaõppes tudeeriv inimene, kes omandab teoreetilisi ning praktilisi teadmisi perekonnapsühhoteraapiast. Pereteraapia õpilane võib enda teadmisi peredega töös praktiseerida nimetades enda pakutavat teenust pereteraapia praktikaks.
Superviseeritav pereterapeut on III astme perekonnapsühhoteraapia pädevuskoolituse väljaõppes praktiseeriv pereterapeut, kelle igapäevane töö peredega on kogemustega superviisori poolt juhendatud ning analüüsitud.
Therapies & Treatments
It’s important to note that the choice of therapy or treatment depends on the individual’s specific needs and the nature of their mental health condition.
Child and Adolescent
Our clinic largest private mental health partnership, with a carefully selected nationwide team of Psychiatrists, Psychologists and Psychotherapists.
Marriage and Family Counseling
Our clinic largest private mental health partnership, with a carefully selected nationwide team of Psychiatrists, Psychologists and Psychotherapists.
Substance Abuse and Addiction Treatment
Our clinic largest private mental health partnership, with a carefully selected nationwide team of Psychiatrists, Psychologists and Psychotherapists.
Career Counseling
Our clinic largest private mental health partnership, with a carefully selected nationwide team of Psychiatrists, Psychologists and Psychotherapists.
Mental Health Support
Our clinic largest private mental health partnership, with a carefully selected nationwide team of Psychiatrists, Psychologists and Psychotherapists.
Stress Management
Our clinic largest private mental health partnership, with a carefully selected nationwide team of Psychiatrists, Psychologists and Psychotherapists.
Get Appointment
Error: Contact form not found.